Abistajaks kasvamine
sambia.sobrad
Kümme aastat tagasi, 2004, alustas Keenias misjonäritööd Rael Leedjärv Eestist.

Raeli tööandja oli soomerootslaste misjoniorganisatsioon ja tema vastutas rootslastest „kasuvanemate” saadetud toetusraha jõudmise eest Keenia orbudeni. Siitkaudu sain esimest korda taolisest toetamisviisist teada.

Ehkki Rael oli Keenias Eesti luterliku kiriku misjonärina, ei jõudnud asi tema nelja tööaasta jooksul niikaugele, et keegi eestlane oleks mõne orvu toetada võtnud. Eestlasi kutsuti toetama Raeli tööd, aga mitte otseselt sealseid abivajajaid, ning Raeli missiooni lõppedes jäi teema unustusse. Seda vahvam üllatus oli eelmisel aastal ühtäkki teada saada, et üks meie kogudus on nüüd, aastaid hiljem, asunud toetama sarnast ettevõtmist Sambias, ning et toetajaid leidub eestlaste seas veelgi!

Ise olin viimased poolteist aastat jälginud telesarja „Pueblo de Dios” katoliiklaste misjonist arengumaades. Sealgi on enamasti juttu orbude keskustest Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Ma pole üldiselt telerivaataja ja miks just see sari mu tähelepanu on köitnud, ei oskagi seletada...

Kui Sambia Sõpradelt hakkas kevadel 2014 laekuma täpsem info toetamisvõimaluste kohta, oli minul just kerkinud küsimus, kuhu maksta üks osa kirikukümnisest. Kuna summa kattus orbudele küsitava summaga, siis otsustasin selle kasuks - minu jaoks on oluline, et tegemist pole ainult ainelise abi jagamisega, vaid kristliku koguduse tööga, ehk: hoolt kantakse ka abisaajate hingede eest. 

     Piret

Kommentaarid: 0
Email again:
Lisa kommentaar
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: