Miks hoiustada oma summat hoolimise pangas
sambia.sobrad
Pastor Aare Kimmel selgitab, miks ta toetab oma ametivenda Sambias.

 Rahaga kipub olema ikka nii, et seda oleks tarvis rohkem kui on. Nii pidavat olema ka    rikkamatel kui meie. Rahata elada ei saa ja vähesega on raske, nii püütakse seda ikka  võimalust mööda rohkem teenida, mis on ka loomulik. Ka mõningate säästude  omamine ja arukas kasutamine on omal kohal. Jeesus aga andis tähelepanuväärset  investeerimisnõu, soovitades koguda varandusi mitte maa peale, kus seda ohustavad  koid, rooste, vargad ja inflatsioon, vaid taevasse, kus neid ohte pole.


Kuidas aga koguda vara taevasse, mida me maa peal üldjuhul nägema ei ulatu ja mille olemasolusse paljud ei usugi? 

Küllap ikka hoolides ja aidates neid, kelle olukord on veelgi raskem. Rikkale noormehele ütles Jeesus kord, et kui ta müüb oma vara ja jagab raha vaestele, siis pole ta seda kaotanud, vaid siis on tal varandus taevas. Järelikult on hädalistele annetamine tegelikult taevane investeering, kusjuures riskid puuduvad! Ja pealekauba on sellisel investeeringul tugevad lisaboonused: "Te saate kõigiti rikkaks igasuguse siira headuse poolest, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale, sest selle teenistuse kaudu antud abi mitte ainult ei leevenda pühade puudust, vaid muutub ka rikkalikuks Jumalale antud rohke tänu kaudu. Selle abistamise ehtsuse tõttu te ülistate Jumalat oma kuulekuses Kristuse evangeeliumi tunnistamisel ja oma osaduse siiruses nende ja kõikidega." (2Kr 9:11-13)


Sambia on minu jaoks kauge ja mingis mõttes müstiline maa. Aafrika. 

Jah, meil polegi võimalik aru saada, kuidas seal on võimalik enamikul inimestel dollariga päevas ära elada. Ma ei suuda ka mõista, kuidas elas edasi see vaene lesknaine Piiblis, kes kaks leptonit, "kogu oma elatise", ohvrikirstu pani. Kust ta sai oma järgmise kõhutäie? Samuti ei arvutu mitte kuidagi välja see, miks Sambia pastorid Benson ja Joseph on jätnud palju turvalisema ja tulusama töö linnades ning kolinud kusagile maakohtadesse. Kuidas nad seal pealegi sadade orbude eest suudavad hoolitseda? Arvan, seal kehtib täiesti teistsugune loogika kui see, mis meie pähe mahub - Jumala riigi loogika, mis lõpuks osutub paremini toimivaks kui kõik muud loogikad.


Võtame ristiusu põhialuse ja tuuma - risti ja Kolgata. 

Kust paistis seal võit või Kuningriik? Seda suutis mingil arusaamatul viisil näha ainult üks inimene - teine röövel ristil. Kuidas ometi? See pidi olema Jumala ilmutus, tõeline ime, mis kõigile teistele oli sel hetkel kättesaamatu. Ometi võideti seal siis maailma suurim ja tähtsaim lahing hea ja kurja vahel, mis lõpuks otsustab kõik lausa igavikuks ...


Või võtame teised Jumala riigi aluspõhimõtted: 

mitte ahnitsemine, vaid enda omast loobumine viib saamiseni; mitte eneseteostus, vaid enesesalgamine viib oma sügavaimate soovide täitumiseni; mitte enda, vaid Jumala tahtmise teostumine toob sügavaima rahulduse ja parimad tulemused; mitte alalhoidlikkus, vaid oma elu kaotamine Kristuse pärast viib selle leidmiseni; jne - kuidas see kõik saab nii olla? Ja ometi on. Jumala riik on maiste võrrandite järgi väljaarvutamatu ja ennustamatu suurus.

Kui kainelt mõelda, siis meil on ju täiesti lootusetu kogu Sambia vajadustele tõhusalt vastata. Seal on miljon orbu, meie aga aitame nendest mõndakümmet - matemaatika ütleb, et tõepoolest lootusetu, pole mõtetki rabeleda. Aafriklased on õppinud seni kuidagi hakkama saama ja küll saavad ka edaspidi!


Aga ehk teate lugu väikesest tüdrukust mererannal? 

Sinna olid lained uhtunud kive, rannakarpe, meritähti ja puutükke. Tüdruk võttis ettevaatlikult ühe väikese meritähe kätte ning viis ta tagasi vette. Ja tegi seda veel kord, ja veel kord, ja veel kord. Teda jälgis kaastundlikult üks vana mees, kes mererannal jalutas, ja mõtles: "Oh seda tüdrukut, vaesekest, ta teeb ju mõttetut tööd ... Ma pean sellesse sekkuma." Ta läks tüdruku juurde: "Tütreke, kas Sa ei näe, et meritähti on rannas lugematu hulk ja lained viskavad aina uusi ja uusi meritähti rannale? Su töö on täiesti kasutu!"

Tüdruk vaatas mehele rahulikult otsa, siis vaatas peopesal olevat meritähte ja vastas: "See ei ole kasutu sellele meritähele." - - - ...


Just sellist tööd teeme ka meie koos hulga teistega, kelle südant Jumala armastus on puudutanud.

Päris kindel on, et väljakutseid tekib aina uusi ja uusi ning neid on seal igal juhul rohkem, kui meie suudaksime rahuldada. Seega tuleb lihtsalt otsustada, mida me teha võtame ja mida mitte. Igaühel tuleks otsustada oma südame tunnetuse järgi, paludes ja küsides ka Jumalalt nõu ja juhatust. Tunnen, et teen õigesti, pannes tegelikult üsna väikese osa oma rahast sellesse „panka” - olen üsna kindel, et see tehing kuulub kõige tulusamate hulka, mida maa peal üldse teha saab.

Mida oleks teinud minu toetatud Sambia pastor, kui ma poleks teda toetanud? Olen üsna kindel, et "siis oleks talle tulnud abi ja pääste mujalt" (laenates Estri raamatust), sest näha on, et see pastor ei ole oma tegevuses ajendatud omakasust. Mul on praegu lihtsalt privileeg teda mõnevõrra toetada. Ja  kui ma ei tunne, et just mina peaksin veel kedagi seal aitama, siis vast on seda kutsutud tegema keegi teine, samuti osaline Jumala võimaluste pangas?


Kommentaarid: 0
Email again:
Lisa kommentaar
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: